Kaltsiumkarbonaat

Kaltsiumkarbonaaton anorgaaniline ühend keemilise valemiga CaCO₃, üldtuntud kui lubjakivi, lubjakivi, kivipulber jne. Kaltsiumkarbonaat on leeliseline, põhimõtteliselt ei lahustu vees, kuid lahustub vesinikkloriidhappes. See on üks levinumaid aineid maa peal. Seda leidub aragoniidis, kaltsiidis, kriidis, lubjakivis, marmoris, travertiinis ja muudes kivimites. See on ka mõnede loomaluude või kestade põhikomponent. Kaltsiumkarbonaat on samuti oluline ehitusmaterjal ja sellel on lai valik tööstuslikku kasutust.

Füüsikalised omadused

Valge peen kristalne pulber, maitsetu ja lõhnatu. On kaks vormi: amorfne ja kristalne. Kristallitüübi võib jagada ortorombilisteks kristallide süsteemiks ja kuusnurkseks kristallisüsteemiks (veevaba kaltsiumkarbonaat on värvitu ortorombiline kristall, heksahüdraat kaltsiumkarbonaat on värvitu monokliiniline kristall), mis on sammas- või rombikujuline ja selle tihedus on 2,93 g / cm3. Sulamistemperatuur on 1339 °C (laguneb 825-896,6 °C juures) ja sulamistemperatuur 10,7 MPa juures on 1289 °C. Alkoholis raskesti lahustuv, ammooniumkloriidi lahuses lahustuv, vees peaaegu lahustumatu.

Keemiline iseloom

1. Kaltsiumkarbonaatlaguneb 825-896,6°C juures kaltsiumoksiidiks ja süsinikdioksiidiks. (Süsinikdioksiidi tööstuslik tootmine):
2. Kaltsiumkarbonaat keeb ja lahustub koos lahjendatud hapetega (nt lahjendatud äädikhape, lahjendatud vesinikkloriidhape, lahjendatud lämmastikhape jne). Reaktsiooni käigus eraldub ka süsinikdioksiid, mis on eksotermiline reaktsioon. Näiteks: reageerige lahjendatud vesinikkloriidhappega, et tekitada kaltsiumkloriid, vesi ja süsinikdioksiid (laboris toodetud CO).
3. Kui CaCO3-ga segatud vesi juhitakse liigsesse süsinikdioksiidi, tekib kaltsiumvesinikkarbonaadi lahus. Kaltsiumkarbonaat reageerib süsihappelahusega (vihmaveega), moodustades kaltsiumvesinikkarbonaadi. Valage hägusesse lubjavette CO2 ja sade kaob.
4. Veevaba kaltsiumkarbonaat kuumutatakse 1000K-ni, et muutuda kaltsiidiks.